Elisabeth on süüria taustaga naine, kes kolis Norrköpingi Rootsist 1978. aastal Qamishlist, Süüriast. Ta sündis Qabe Hewores ja kolis Qamishli linna kui oli teismeline. Ta perekonnas on kirikul olnud alati oluline roll. Kristliku inimesena Süürias oligi kirik ainus koht, kus ta sai oma assüüria identiteeti väljendada. Seal õppis ta, miks ta räägib teist keelt, kuulub teise usku, tal on erinevad traditsioonid ning ajalugu kui tavalistel inimestel Süürias. Tema vanaisa oli preester, kes keeldus kandmast Türgi sõjaväes revli. Tänaseks on ta vend Süüri ortodoksi kiriku preester Örebros ja Elisabeth ise on aktiivne Süüria Orhodoksi Kirikus Norrköpingus. Näiteks on ta mitmeid aastaid kooritegevust eest vedanud. Qamishlis oli ta Kristlike skautide liige ja oli tavaks, et selle ühingu liikmed võtavad osa traditsioonilistest tseremooniatest ning külastavad riigijuhte ja tähtsaid tegelasi.
Elisabethi ema ja kolm nooremat sugulast kolisid Rootsi 1977. Aasta hiljem liitusid oma perega Rootsis ka Elisabeth, tema õde ja isa. Nad tulid Rootsi Liibanoni kaudu, kus nad elasid kolm kuud, mil ootasid Rootsi viisat. Ta oli 18, kui tuli Rootsi ja algatas koos õega SFIga - Rootsi Immigrantidele. Ta õppis kiirelt ära rootsi keele ning hakkas araabia ja assüüria keele tõlgiks.
Oli talv, kui Elisabeth esimest korda Rootsi tuli ning ta mäletab selgelt esimesi lumiseid maastikke, mida ta nägi. Kõik oli nii valge, see oli üks ta suurimaid elamusi. Mitte kunagi varem polnud ta näinud nii palju lund Süürias.
Elisabeth tunneb, et ta on ühiskonda hästi integreerunud. Ta tunneb, et tal on head võimalused olnud, et saada iseseisvaks ja võrdseks kodanikuks iga teise Rootsi inimesega. Ta tunneb küll, et kui ta oleks jäänud Süüriasse, oleks ta saanud parema hariduse. Tema tutvusringkonnas hinnati haridust väga kõrgalt, tema sõpradest said arstid, insenerid, advokaadid, õpetajad. Kui ta jõudis Rootsi, utndis ta, nagu oleks kaotanud 10 aastat ning pidi kõigega otsast peale hakkama tegelema.
Praegu tundub talle, et sai kõigega hästi hakkama. Hetkel töötab ta assüüria/süüria keeleõpetajana ning osaleb Assüüria naiste organisatsiooni töös, mille kaudu rändab üle maailma ning harib naisi nende õiguste ja võimaluste kohta. Samuti on ta poliitikas aktiivne, osaleb ühe Rootsi partei töös aktiivselt.
Elisabeth näitab uhkelt oma ristimiskleiti, mille ta ema talle tikkis. Ta on õnnelik, et tal on alles see 57 aastane kleit, ese, mida ta nii kalliks peab.
